Sisemine motivatsioon. Isemääramisteooria: õppijate autonoomia-, kompetentsus- ja seotusvajaduse rahuldamine

Õpilased naudivad õppimist ja saavad sellega paremini hakkama, kui nad on pigem sisemiselt
kui väliselt motiveeritud.

Mida pädevamaks õpilased saavad, seda tugevama pinnase loovad omandatud teadmised ja oskused üha
keerulisemate ülesannete lahendamiseks, mis muutuvad seega vähem pingutust nõudvaks ja nauditavamaks.
Kui õpilased on jõudnud sellesse staadiumi, muutub õppimine sageli ise sisemiseks tasuks.

Isemääramisteooria keskendub kolmele vajadusele – need on kompetentsus-, seotus- ja autonomiatunde järele ehk enesemääratlusvajadus. (Decy & Ryan, 2000)

Soovitused õpetajale

Õpeta õppijale eesmärkide seadmist, planeerimist, enese motiveerimist, tähelepanu kontrolli, oskust paidlikult kasutada õpistrateegiaid, enesejälgimist, abi küsimist, enesehindamist.

• Õpilaste sisemise motivatsiooni toetamiseks tuleb õpetamisse siduda selliseid meetodeid ja tegevusi, mis toetavad õpilaste põhivajadusi tunda end pädeva ja autonoomsena
• Hinnete kasutamisel peaksid õpetajad rõhutama nende informatiivset (tagasiside), mitte kontrollivat (tasu/ karistus) funktsiooni.
• Kasulik võte väliste piirangute (nt tähtaegade) kasutamisel on mõelda, kas õpilased tajuvad selliseid piiranguid liiga kontrollivana. Kontrolli tajumist saab suuresti juhtida sellega, kuidas ülesannet õpilastele selgitatakse.
• Vajadus autonoomia järele on tõenäolisemalt rahuldatud siis, kui õpilastele antakse valikuid.
• Kui õpilased saavad ise valida mitme tegevuse seast ning osaleda reeglite ja protseduuride kokku
  leppimises, toetab see nende tajutud autonoomsust.
• Selline lähenemisviis aitab õpilastel ühtlasi õppida tema jaoks keskmise raskusega ülesannete valimise
  väärtustamist. Ülesanded on paraja raskusastmega juhul, kui need ei ole liiga lihtsad ega ka liiga keerulised.
• Kuna sisemine motivatsioon tähendab ülesande nautimist ülesande enda pärast, võiksid õpetajad
  näiteks rakendada uudsuseprintsiipi, kasutades aegajalt üllatusi või vastuolusid ja võimaldades probleeme
  loovalt lahendada.

Allikas: APA Kooli- ja Hariduspsühholoogia Liit (2015). 20 peamist psühholoogiapõhimõtet õpetamise ja õppimise kohta lasteaias ja üldhariduskoolis.

Slaid: Kriste Talving

Slaid: Kriste Talving

Slaid: Kriste Talving

Slaid: Kriste Talving

Slaid: Kriste Talving

Praktilised töövahendid õpetajale.

Nimepulgad

Katri Sild “Motivatsioonikaardid”

Mariliis (Oder) Lazarev “Häälestus- ja tagasisidekaardid”

Lugemissoovitused

APA Kooli- ja Hariduspsühholoogia Liit (2015). 20 peamist psühholoogiapõhimõtet õpetamise ja õppimise kohta lasteaias ja üldhariduskoolis. 20 PEAMIST PSÜHHOLOOGIAPÕHIMÕTET (apa.org)

Brophy, J. (2010/2014). Peatükk 7. Sisemine motivatsioon ja isemääramisteooria: õppijate autonoomia-,kompetentsus- ja seotusvajaduse rahuldamine. Kogumikus Kuidas õpilasi motiveerida. Käsiraamat õpetajatele.

Carol S. Dweck (2017). “Mõtteviis. Uutmoodi psühholoogia edu saavutamiseks”

Bjork, R. A., Dunlosky, J., & Kornell, N. (2013). Self-regulated learning: Beliefs, techniques, and illusions. Annual review of psychology, 64, 417-444.

Poom-Valickis, K.; Jõgi, A.-L.; Timoštšuk, I.; Oja, A. (2016). Õpetajate juhendamispraktika seosed õpilaste kaasatusega õppimisse I ja III kooliastme tundides. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 4 (1), 258−278.

Richard M. Ryan, Edward L. Deci (2000). Self-Determination Theory and the Facilitation of Intrinsic Motivation, Social Development, and Well-Being. University of Rochester